Viljandi maavalitsus ootab arvamusi kergliiklusteede planeeringu kohta

Viljandi maavanem suunas avalikule väljapanekule maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Viljandi maakonna kergliiklusteed“; teemaplaneeringu avalik väljapanek kestab 18. juulist kuni 18. augustini.

Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ütles, et teemaplaneeringu algatamise tingis vajadus kavandada Viljandimaal ühtne sidus kergliiklusteede võrgustik, et tagada elanikkonnale parem teenuste kättesaadavus. Tema sõnul on kergliiklusteede puhul väga oluline sotsiaalne funktsioon, eeskätt nendes piirkondades, kus ühistransport liigub hõredamalt.

„Meie jaoks on kõige tähtsam, et kergliiklusteed aitavad inimestel paremini, kiiremini ja turvalisemalt tööle ja kooli jõuda, samuti arsti juurde, apteeki, poodi ja mujale, kus neile vajalikke teenuseid osutatakse. Või siis ka lihtsalt lähemale kohtadele, kus liigub ühistransport,“ rääkis Tiia Kallas. „Samuti kasvab liiklusohutus ja liiklemise turvalisus, avarduvad vaba aja veetmise ja sportimise võimalused ning paranevad tingimused külastada loodus- ja kultuuriobjekte.“

Kergliiklusteede rajamise tulemusena vähenevad ka pidevalt suurenevast autotranspordist tulenevad negatiivsed mõjud.

Teemaplaneeringu kohaselt on seni Viljandi maakonnas rajatud ligikaudu 30 kilomeetrit kergliiklusteid ja lähiaastatel on kavas rajada üksikuid kergliiklusteede lõike.

Teemaplaneeringu „Viljandi maakonna kergliiklusteed“ avalik väljapanek kestab 18. juulist kuni 18. augustini ning oodatud on kõigi huviliste ettepanekud. Planeeringu materjalidega on sel perioodil võimalik tutvuda kõikides Viljandimaa omavalitsuste keskustes, maavalitsuses ja maavalitsuse kodulehel veebiaadressil http://viljandi.maavalitsus.ee/et/kergliiklusteede-planeering.

Ettepanekuid planeeringulahenduse osas saab esitada Viljandi maavalitsusse kirjalikult aadressil Vabaduse plats 2, Viljandi 71020 või e-postiaadressil info@viljandimaa.ee.

Kergliiklusteede teemaplaneeringu avalik arutelu on 20. septembril kell 10 Viljandi maavalitsuse õppesaalis (Vabaduse plats 6, II korrus).

Vt ka teemaplaneeringut „Viljandi maakonna kergliiklusteed” Viljandi maavalitsuse veebilehel: http://viljandi.maavalitsus.ee/et/kergliiklusteede-planeering

Taustainfot:

Viljandi maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Viljandi maakonna kergliiklusteed“ algatati Viljandi maavanema 1. veebruari 2011. a korraldusega nr 54. Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna planeeringu elluviimisel ei nähta ette tegevusi, mis oleksid olulise keskkonnamõjuga.

„Valdavalt kavandatakse tegevusi, mis on positiivse keskkonnamõjuga – pakutakse alternatiivi autode kasutamisele ning kergliiklusteed ühendatakse toimivaks võrgustikuks,“ selgitas Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas.

Teemaplaneeringuga lahendatakse kergliiklusteede vajadus ja põhimõtteline paiknemine; määratakse planeeringu elluviimise etapid ning tehakse ettepanekud planeeringu elluviimiseks. Samuti kavandatakse teemaplaneeringus meetmed liikluskoormuse hajutamiseks; töötatakse välja kergliiklusteede jäätmekäitluse üldpõhimõtted ning seatakse vajalikud keskkonnatingimused.

Teede konkreetsed asukohad – kummal pool maanteed kergliiklustee paikneb, millisel kaugusel maanteest, tee laius ning muud täpsustused ja parameetrid – lahendatakse üldplaneeringute, detailplaneeringute ning ehitusprojektidega.

Teemaplaneeringu ala on kogu Viljandi maakond. Planeeringu koostamist koordineerib Viljandi maavalitsus ning selle väljatöötamisel on osalenud kõik Viljandimaa kohalikud omavalitsused, Maanteeameti Lääne regiooni Viljandi esindus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Viljandimaa ratta- ja spordispetsialistid, naabermaakondade esindajad ning maavalitsuse erinevate osakondade spetsialistid.

Mõistete selgitusi:

* Kergliiklustee kõnealuse teemaplaneeringu mõistes on tee, mis on rajatud jalakäijate või jalgratturite liikumiseks, olenemata liikumise otstarbest. Kergliiklustee paikneb peamiselt maanteega paralleelselt, maanteest eraldiseisval muldel; teatud juhtudel ka maanteega ühel muldel, viimasel juhul on see autoliiklusest eraldatud turvaelementidega. Vajaduse korral võib kergliiklustee teatud kohtades ja tingimustel kulgeda ka maanteest eemal reljeefi järgides. Kergliiklustee mõiste hõlmab liiklusseaduse kohaseid mõisteid jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee, mida maakonnaplaneeringu tasandil on otstarbekas käsitleda koostoimes.

* Sidustee kõnealuse teemaplaneeringu mõistes on sõidutee, mida kasutatakse kergliiklusvõrgustiku üksikute eraldiseisvate elementide (sh kergliiklusteede ja matkamarsruutide) ühendamisel sidusaks võrgustikuks või marsruudiks. Sidustee ei kuulu otseselt kergliiklustee kategooriasse, kuna selle puhul ei ole mootorsõidukid ja kergliiklus eraldatud. Sidusteedeks kavandatakse teed, mida saab kasutada suhteliselt väikesest liiklustihedusest ja seega suuremast liiklusohutusest lähtuvalt kergliikluse korraldamiseks ilma eraldiseisva mulde rajamiseta. Selleks on planeeringuga tehtud ettepanek sidusteede abil kergliiklusvõrgustiku moodustamiseks vajalikud kruusakattega teelõigud katta mustkattega.