MIS TOIMUB?

Uudised

Kuvan uudiseid
Otsi
 

Viljandis meenutatakse esmaspäeval Tartu rahulepingu 95. aastapäeva

Tartu rahulepingu 95. aastapäeva mälestushetke peetakse J. Laidoneri ratsamonumendi juures esmaspäeval, 2. veebruari hommikusel päikesetõusul kell 8.24.

 

95 aastat tagasi, 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, millega lõpetati Vabadussõda ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

 

Tartu Rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

 

Esmaspäeval, 2. veebruari hommikul kell 8.24 asetavad  Viljandi maavanem Erich Palm koos Viljandi linna- ning Kaitseliidu Sakala maleva esindusega  küünlad ja lilled  Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile.

 

„Tartu rahulepingu sõlmimine  ja selle sündmuse väärikas tähistamine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ning mälestushetk aitab seda meeles hoida. Kutsun üles heiskama sel päeval riigilipud, mis meenutaks meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,“ ütles Viljandi maavanem Erich Palm.

 

Rahulepingu kohaselt sai Eestimaa pind vallutajatest üle sajandite vabaks. Lõppenud oli 431 päeva kestnud Vabadussõda, mis nõudis Eestilt ja tema liitlastelt üle 5000 inimelu. Võit kallaletungijate üle õnnestus ning lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta."


Tartu rahulepingu ajaloost:
Tartu rahukonverents Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kestis 5. detsembrist 1919 kuni 2. veebruarini 1920. Detsembris 1919 keskenduti peamiselt sõjategevuse lõpetamisele ja vaherahu saavutamisele ning väideldi Eesti Vabariigi tunnustamise ja tulevaste riigipiiride üle.

Rindel tehti samal aja suurtükidiplomaatiat – Punaarmee üritas Narva rindel kuni detsembri viimaste päevadeni tulutult edasi tungida. Piiri küsimuses suudeti sisulist läbirääkimist alustada alles pärast nende rünnakute läbikukkumist.
 

Tartu rahukonverentsi esimene etapp päädis vaherahulepingu allakirjutamisega 31. detsembril 1919 kell 19.45. See tõi kaasa relvade vaikimise kuigi ametlikult hakkas vaherahu kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Ühtlasi parafeeriti peamised poliitilised kokkulepped – Eesti Vabariigi tunnustamine ja selle riigipiir Nõukogude Venemaaga ning julgeolekutagatised, mis hiljem lülitati muutmata kujul rahulepingusse.

Jaanuaris keskendusid rahukõnelused peamiselt majandustemaatikale. Nende tulemusel loobusid pooled vastastikku sõjakulude ja -kahjude hüvitamise nõudeist. Venemaa loobus Eesti territooriumil asuvatest tsaaririigi varadest ja vabastas Eesti tsaaririigi varaliste kohustuste tasumisest. Lisaks sellele sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla, mis tasuti 1920. aasta kevadeks.


Tartu rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920 kell 00.45.


Leping lõpetas sõjaseisukorra Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Venemaa, lähtudes rahvaste enesemääramise õiguse põhimõttest, tunnustas "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest."


Lepingu jõustamine toimus kiiresti: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ratifitseeris lepingu 4. veebruaril, Eesti Asutav Kogu 13. veebruaril.

Kõik Eesti erakonnad kiitsid heaks nii rahulepingu sõlmimise kui ka selle tingimused. Kuna Eestis said teatavaks Lenini sõnad rahust kui "ajutisest hingetõmbepausist" jäid Eestiski kõlama meie poole peamise läbirääkija Jaan Poska Asutavas Kogus öeldud sõnad: "maitsta küll rahu, kuid olla valmis sõjaks."
Kasutatud allikas: www.valitsus.ee

 

<<< Tagasi
VIITED