MIS TOIMUB?

Uudised

Kuvan uudiseid
Otsi
 

Viljandi maakonna riskikäitumise ennetamine ja turvalisusega tegelevate koostööpartnerite infopäev

27. veebruaril toimus Viljandi Maavalitsuse eestvedamisel ning koostöös Justiitsministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga Viljandi maakonna riskikäitumise ennetamise ja turvalisusega tegelevate koostööpartnerite infopäev.

Päeva eesmärk oli anda ülevaade riiklikest suundadest ja erinevatest uuringutest riskikäitumise ennetuses ning tuua välja meie maakonna inimeste elu ja tervist enim ohustavad tegurid.

Moderaator Anu Kivi: Viljandimaa on alates 2011. aastast ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO tiiva all toimiva võrgustiku „Safe Community“ (Turvalised paikkonnad) liige. Eestis on 10 aasta jooksul selle võrgustikuga liitunud 4 piirkonda: Raplamaa, Läänemaa, Viljandimaa, Tallinn. Turvalise paikkonna tiitlit ei anta niisama, sellele eelneb suur töö ennetus ja edendustegevuses kõikide sihtrühmade, eriti aga riskigruppidega. Turvalise kogukonna tiitlit kandva paikkonna erinevus võrreldes teistega seisneb poliitilise tahte olemasolus ja seda omavalitsusjuhtide tasandil.

Viimaste aastate uuringud on tõendanud, et elujõuline rahvas on majanduskasvu eeltingimuseks. Terved inimesed on tööviljakamad, tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning neil on rohkem võimalusi osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus.

Tervist ei mõjuta üksnes inimese vanus, sugu, rahvus, haridus ega sissetulek – peamiseks mõjuriks on suuresti poliitiline kliima ning valitsuse otsused selles riigis, kus inimene elab. Poliitika kaudu on mõjutatavad kõik tervise dimensioonid, välja arvatud indiviidile omased mittemuudetavad tunnused nagu vanus, sugu ja pärilikkus.

Üksnes kiirele majanduskasvule orienteeritud areng käristab sotsiaalsfääri nii rängalt, et selle taastamiseks vajaminevad kulud osutuvad oluliselt suuremaks kui majanduskasvu saavutused.  Kui rahvastiku tervise parendamisel midagi enamat ette ei võeta, siis kestab majandusareng mõnda aega veel edasi, kuid saavutab peagi lae ja seiskub. Saavutades aga isegi vaid 3% languse potentsiaalsest suremusmäärast, kiirendame oma majandusarengut ja SKP tõuseb oluliselt.

Mis on tänase päeva eesmärk?

Maakonnas on olemas inimesed, kes on pühendunud tervema ja turvalisema keskkonna loomisele. Meil on olemas erinevad võrgustikud, mis tegelevad riskikäitumise ennetamisega, edendamise, koolitamise, kaasamise ja juhendamisega. Selles tegevuses lisaks kohalikule poliitilisele toetusele on olemas nüüd ka riigipoolne toetus ja initsiatiiv.

Maavalitsuse soov on maakonnatasandil ühendada eri valdkondade ennetustegevusega tegelevad inimesed, käivitada maavanema koordineerimisel turvalisusküsimustega tegelev maakondlik võrgustik, kes koordineeritult suunaks oma ressursid maakonna turvalisema keskkonna muutmisesse.

Esinejate slaidid leiab sellelt aadressilt: http://www.viljandimaa.ee/esitlused/

  • Riskikäitumise ennetamise riiklikud suunad - Anu Leps, Justiitsministeerium

Võrgustiku töö riskikäitumise ennetamiseks on olemas, iseasi kui tihti seda rakendatakse ja kui regulaarselt see toimib. Koostöö eeldab mõlema poole pingutust, ainult ühe poole ära kuulamisest ei muutu mitte midagi. Ühe inimese õlgadele ei saa panna liigset koormust, selle jaoks olekski vaja teha koostööd ja jagada omavahel vastutust. Selleks, et ennetustööd tulemuslikumaks muuta, oleks vaja luua ühine sild riigiasutustega. Muutuste jaoks ühiskonnas on oluline roll kohalikul tasandil, kuna riiklik ennetustöö ei pruugi olla nii laiaulatuslik ega kõigini jõuda. Seega edukus paikkondade tasemel toob edukuse ka riiklikul tasemel. Ennetustöös pannakse suurt rõhku teavitamisele ja infoüritustele – selleks, et teadmised kinnistuksid, on vaja konkreetseid tegevusi jätkata ja teadmisi kuidagi rakendada, vajadusel korraldada korduskoolitusi ja infopäevi, et tehtud töö ei läheks kaotsi.

Selleks, et toimuks mingi muutus, tuleb pidevat tööd teha ka andmestikega. Eesmärk oleks kasutada andmeid selleks, et planeerida selle põhjal tulemuslik rakenduskava ning aidata andmete põhjal leida lahendusi. Olulised on ühised väärtused ja kokkulepped. On heameel, et rohkem on viimasel ajal rõhku panema hakatud tõendus- ja teaduspõhistele programmidele. Selliseid programme on Eestis tulemas mitmeid: kiusamisvastased programmid (KiVa), superviisorite programm jne.

Milles riik omavalistustele abituge pakkuma peaks, on analüütiliste oskuste tõstmine.  Lisaks saab riik omavalitsustele abiks olla juhtide teadmiste tõstmisel turvalisuse tagamiseks ja seda koolituste kaudu. Loodame selles ESF abile.

Rahvatervise seaduse uuendamine, kuidas maakondlikul tasemel turvalisust ja rahvatervist paremaks muuta. KOV ennetustöö toetamiseks luuakse riiklik tugisüsteem. Uue lastekaitseseaduse rakendamine – jõustub 2016. Alaealiste komisjon liikunud sotsiaalministeeriumi valdkonna alla.

  • Politsei- ja Piirivalveameti suunad ennetustöös - Pille Luiga, Politsei- ja          Piirivalveamet

Oluline on teha valikuid (2-3 teemat), millega edasi minna ja siis keskenduda sellele teemale. Kõige olulisem on tegeleda esmajärjekorras olukordadega, kus inimeste tervis või elu on enam ohus. Näiteks Eesti on hetkel mürgistustega Euroopas esikohal.

Sotsiaalsete oskuste kujundamine on pikaajaline protsess ja sellist jõudlust politseil ei ole. Enam märksõnadeks: partnerlus, kogukonna kaasamine, koostöö!

Ennetustegevus on teabe kogumine, vahetamine, analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine. Eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust, aidata kaasa hoiakute kujundamisele ja sotsiaalsete oskuste kujundamisele. Ennetustegevust saab läbi viia läbi programmide, projektide, ürituste, loengute kaudu. Sealhulgas on suur roll ka partneritel, kogukonnal ja vabatahtlikel. Selleks, et eesmärke seada, on vaja numbriliselt teada, mis tasemel eelnevalt ollakse. Ennetustöö tulemuslikkust on hiljem võimalik mõõta tagasiside põhjal, kas olukord piirkondades on paranenud või mitte. Kuna paljudest väiksematest rikkumistest ei ole politseisse teatatud, siis võivad politsei tagasiside näitajad olla paremad, seega tuleks tagasiside saada just inimestelt endilt. Aastase intervalliga tuleks teha ka maakonniti statistikat, et näha, kuidas on olukord maakondades muutunud.

  • Vaimse tervise valukohad -  Anna-Kaisa Oidermaa, MTÜ Peaasi

Varajane sekkumine ja märkamine on üliolulised psüühikahäirete puhul! Psüühikahäirete tõttu jääb tööaastaid vähemaks ning selle tõttu kaotame umbes veerand tööealistest elanikkonnast.

Suitsiidi ennetamine – varajane avastamine, depressiooni leevendamine, märkamine, abi andmine. Noored ei oska pingete ja probleemidega iseseisvalt toime tulla. Selle tagajärjel vigastatakse ennast tahtlikult – võivad tekkida depressioon, sõltuvushäired, söömishäired, tähelepanuhäired, peavalud, une- ja ärevushäired. Psüühikahäired tekivad enamasti juba noores eas. Söömishäired esinevad 5% inimestest, nendest enamik on tüdrukud. Häired võivad olla aastaid avastamata ja ravimata. Kui varakult sekkuda, siis on haigus lihtsamini ravitav ja häireid on kergem kontrolli alla saada.  Rohkem oleks vaja teha avalikku teavitust abivõimaluste kohta.

Oluline mõju keskkonnal- sotsiaalne õiglus, võrdsus, turvaline füüsiline keskkond. Väga olulised on sotsiaalsed faktorid, HEADE SUHETE olemasolu on kõikide haiguste puhul nii ennetavaks kui parandavaks teguriks.

  • Ülevaade laste hälbiva käitumise ja kohaliku tasandi kuriteoennetuse uuringutest - Anu Leps, Justiitsministeerium

Uuringud annavad hea ülevaate korrarikkumistest, kuid ka sellest, kui turvaliselt inimesed ennast oma kodukohas tunnevad.

Iga 4-5 aasta tagant viiakse 7.-9. klasside õpilaste (~3500 õpilast) seas üle Eesti  läbi rahvusvahelisi uuringuid (Eestis 2x tehtud) – õigusrikkumiste levik, ohvriks langemine, perekonnaga ja kooliga seotud riski ja kaitsetegurid, sõltuvuskäitumine, elustiil, hoiakud.

Murettekitav on noorte omavaheline kiusamine kooliruumis, küberuumis. Need, keda koolides kiusatakse, osutuvad enamasti ise ka kiusajateks, kiusamisgrupid on omavahel tihedalt seotud. Väga paljudest kuritegudest ei teatata korrakaitse asutusse, seega nendega ei ole võimalik tegeleda. Alkoholi tarvitamine on viimastel andmetel populaarsemaks muutunud just tüdrukute seas, narkootikumide tarvitamine aga venekeelsete noorte seas. Vägivallaprobleemid kodus toovad kaasa noorte samasuguse käitumise väljaspool kodu.  Vaja oleks luua rohkem programme vanemate toetamiseks, et vanemad oskaksid edukalt lahendada koduseid konflikte, kuna noortele kandub edasi vanemate käitumismuster. Noortele on äärmiselt vajalik vanemate poolne emotsionaalne tugi, et vanem oleks reaalselt olemas. Paraku 39% noortest see tugi puudub. Vanemate töötamine välismaal toob suuremal määral kaasa noorte õigusrikkumisi ja alkoholi tarvitamist (eriti kui ema töötab välismaal).

  • Sõltuvusainete tarbimise ulatus ja sellega seotud probleemid - Pille Luiga, Politsei- ja          Piirivalveamet

Küsitleti üle 8000 inimese (EMOR).

Enamus ebaloomulikke surmajuhtumeid on tingitud alkoholist. Eesti on vigastussurmade poolest Euroopas esikohal (2013a) (Üle 50% uppumine, tulesurmad).

Alkoholi tarbimise puhul ei ole suurt vahet poiste ja tüdrukute tarbimise näitajates. Küll aga on näitajad erinevad muukeelsete ja eesti noorte vahel. Samuti tuleb uuringust välja, et maalapsed tarvitavad alkoholi rohkem kui linnalalapsed.

Täiskasvanud tarvitavad narkootikumidest kõige enam kanepit. Valdavalt surevad narkootikumide tarvitamisesse vene keelt kõnelev rahvas, kes samas tarvitab ka muid narkootilisi aineid, näiteks fentanüüli. Alaealiste puhul on probleem suurem gümnaasiuminoorte hulgas, meeste ja naiste vahelist erinevust kanepi kasutamisel eriti ei ole. Vene rahvusest noored kasutavad enamasti teisi narkootilisi aineid. Narkootikumide kättesaadavus on enamjaolt kerge ja vahendajateks on tuttavad inimesed. 1/10 koolinoortest on tarvitanud keelatud aineid- Spice, PMMA, mCCP, BZP vms. Uuringus selgus, et tööd tuleb teha hoiakute ja suhtumisega, kuna teadlikkus sõltuvusainetest on noortel hea. Noorte hoiakud tulenevad vanemate hoiakutest, seega tööd tuleks teha kogu kogukonna hoiakute kujundamisega. Inimesed ise harjutavad oma lapsi, kui annavad neile kodus alkoholi proovida.

Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti ligikaudu 490 inimese elu aastas!

  • Vägivald meie keskel ja meie ümber - Kati Arumäe, Politsei- ja Piirivalveamet

Kaardistatakse vägivallariske – andmed on politsei andmebaasis olemas, aga oleks vaja neid rakendada ja kasutada probleemide ennetamiseks. Politsei ei saa üksi vägivallariski ennetada, selleks on vajalik koostöö teiste organisatsioonidega. Tuleb tunda oma piirkonna koostöövõrgustikke, kuhu on võimalik pöörduda vägivalla juhtumite korral. Kõikidesse juhtumitesse tuleb suhtuda tõsiselt ja kunagi ei tohi hakata ohvrit süüdistama. Anda esmalt ohvrile mõista, et probleemiga tuleb tegeleda ja ta ei ole üksi. Lähisuhtevägivald mõjutab otseselt või kaudselt kogu ühiskonda ja sellega tuleb tegeleda.

Kohalikus piirkonnas tehtav ennetustöö kannab vilja! Tuleb teada oma koostööpartnereid ja võrgustikku. NB ! Kes näeb probleemi, selle ka tõstatab!

  • Traumad Viljandimaal  - Anu Kivi, 2009-2014 maakonna vigastuste ennetamise töögrupi juht

Vigastused on välditavad! 0-5 aastased saavad vigastada paljudel kordadel kukkumisel või mürgistustega. Vanemas vanuses domineerivad mürgistused (alkohol). Peamised surmapõhjused on enesetapud ning seejärel mürgistused. Tõusujoones on ka tööõnnetused samas kui vähenenud on Viljandimaal uppumised ja tapmised. Peamised vigastused on tööõnnetused. Mürgistuste arv on tunduvalt vähenenud, aga siiski on mürgistused levinud noorte seas, kellel tekib mürgistus alkoholist.

  • Riskikäitumine liikluses - Sirli Leier, Maanteeamet

Liiklusel tuleb järgida reegleid ja olla viisakas teiste suhtes. Probleem on meis kui liiklejates, kas me läheme joobes sõitma, kas paneme turvavöö peale ja täidame üleüldiseid reegleid. Väga palju sõltub meie eneste otsustest! Kui ma tahame inimest kujundada ja muutusi läbi viia, siis on vaja seda teha kompaktselt, kõik koos. Probleemiks liikluses on suhtumine, mugavus ja hoiakud. Suurt rolli omab noortele eeskuju: vanematelt, õpetajatelt ja kaaslastelt.

Maanteameti toetusel on võimalik läbi viia maakonnas mitmeid koolitusi ja üritusi erinevatele vanustele. Liiklusohutusalased projektid (3x aastas on võimalik saada Maanteametilt 1000eur toetust).

 

Koostasid:

Merilyn Enders

Tallinna Ülikooli Pedagoogilise seminari üliõpilane, praktikant Viljandi Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalsoakonnas

 

Riina Tootsi

Viljandi Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär

<<< Tagasi
VIITED