VILJANDI SPORDIKESKUS
 
Asud siin » Ametlik info
Ametlik info
Võistluste broneering
Dokumendiregister
Arengukava »
Põhimäärus
Töötasujuhend


Kalender



VILJANDI SPORDIKESKUS
ARENGUKAVA
aastateks
2015-2017

SISUKORD
I SISSEJUHATUS LK 3
II HETKEOLUKORRA KIRJELDUS LK 3
III MISSIOON, VISIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED LK 6
IV EESMÄRGID JA TEGEVUSED LK 6
V ARENGUKAVA REALISEERIMINE JA UUENDAMINE LK 8
LISA LK 9
3
I SISSEJUHATUS
Viljandi Spordikeskuse (edaspidi spordikeskus) arengukava on strateegiline dokument, mis
määrab asutuse arengu põhisuunad aastateks 2015–2017. Käesoleva arengukava ülesandeks on
anda ülevaade spordikeskuse senisest tegevusest ja hetkeolukorrast ning sõnastada
arendustegevus, mis tagab asutuse jätkusuutliku arengu aastateks 2015–2017. Arengukava
koostamisel on arvestatud Eesti üldist spordipoliitikat, sealhulgas Eesti Spordi Hartas sätestatut.
Kajastus teistes arengukavades: Viljandi linna arengukava 2013-2020.
Peaeesmärk: Viljandi linnas on loodud sobivad tingimused sportimiseks.
Alaeesmärgid: Viljandis on korrastatud spordirajatised
Viljandi järv ja ümbrus on kasutuses aastaringselt
Tegevused eesmärkide saavutamiseks:
• Spordihoone vana osa rekonstrueerimine;
• Koolistaadionide renoveerimine;
• Heite- ja vibuväljaku rajamine;
• Linnaujula ning veekeskuse arendamise toetamine;
• Huntaugu piirkonna arendamine aastaringseks kasutamiseks tervisespordi ja vabaaja
alana;
• Viljandi järveäärsel alal jalg-ja rattateede rajamine;
• Viljandi järvele sõudekanali rajamine;
• Aerutamisbaasi rekonstrueerimine;
• Järveäärse korvpalliväljaku tribüünide ja varikatuse ehitamine.
II HETKEOLUKORRA KIRJELDUS
1992. aasta 1. oktoobril alustas tegevust munitsipaalasutus Viljandi Spordikeskus, hakates
haldama linna valduses olevaid spordirajatisi, mis seni olid olnud spordiühing “Kalevi”
käsutuses, kuid mille majandamisega ei tulnud spordiühing enam iseseisvalt toime. Tegevust
alustades pakuti tööd neljale inimesele ning esimesed objektid, mille baasil spordikeskus
moodustati, olid järveäärsed sportimispaigad: staadion, tenniseväljakud, korvpalliväljak ja elling.
1994. aasta jaanuaris liideti keskusega linna spordihoone ja Paala linnaosas asuv kilehall. Täna
on spordikeskuse halduses 12 erinevat objekti, põhikohaga töötajaid on 24 ja hooajatöölisi 12.
Spordikeskuse tegevuse eesmärgiks on asutuse käsutuses olevate hoonete, spordirajatiste,
territooriumide ja inventari hooldamine ja rekonstrueerimine, nende rentimine ning
elanikkonnale terviseliikumise ürituste korraldamine. Spordikeskuse hallatavaid baase kasutab
eelkõige Viljandi Spordikool oma treeningute ja võistluste läbiviimiseks, Viljandi Gümnaasium
ja Viljandi linna põhikoolid kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, samuti erinevad
spordiklubid ja seltsid. Eesti Koolispordi Liit, Viljandimaa Spordiliit, erinevate spordialade
(jalgpalli, käsipalli, korvpalli, võrkpalli, sõudmise, aerutamise, võimlemise, tennise, allvee,
maadluse, kergejõustiku, lauatennise, judo, ujumise, saalihoki) liidud, Eesti Akadeemiline
Spordiliit, maaspordiühing Jõud, Ingeri-Soome Selts, Spordiselts Kalev.
Baaside kasutamist saab oluliselt parandada kui Viljandis luuakse juurde rohkem odavamaid
majutuskohti, mis sobivad spordilaagrite läbiviimiseks. Aja jooksul on spordibaaside ja
sportimispaikade haldamisel tihendatud koostööd spordiklubide ja ettevõtjatega. Nii tegeleb
näiteks matkaraja ja talvise uisuraja hooldusega Viljandi Rattaklubi. Suusaradade hooldamisel ja
kunstlume tootmisel on koostööd tehtud Viljandi lumepargiga.
4
Viljandi maakonnas on kõige tihedamad koostöösidemed Holstre-Polli tervisekeskusega. Ühiselt
on hoitud korras suusarada Viljandist Holstre-Polli. Spordikeskus on Viljandi linna eelarveline
asutus, seega asutuse tegevuseks ja investeeringuteks vajaminev raha eraldatakse linna eelarvest.
Viimase kümne aasta jooksul on Viljandi linn eraldanud linna eelarves spordibaaside
arendamiseks märkimisväärseid summasid.
Ajavahemikul 1999–2004 on valminud kolm täismõõtmelist spordisaali ja loodud erinevaid
võimalusi sportimiseks välitingimustes:
• 2006. aasta lõpus valmis tehiskattega jääväljaku I etapp.
• 2007. aasta alguses alustas tegevust lumepark Männimäel Huntaugu nõlval.
• 2007. aastal korrastati sõudebaasi olmeruumid.
• 2009. aastal valmis ellinguhoone.
• 2009. aastal rekonstrueeriti linna staadion.
• 2010. aastal valmisid kaasaegsed olme-ja laoruumid.
• 201. aastal valmis Viljandi järve rannas mänguväljak "0-100", 2012 lammutati
amortiseerunud tribüün ja rajati kaks rannavõrkpalliväljakut koos teisaldatavate
tribüünidega.
• 2014. aastal rajati rannatenniseväljak ja petangiplats 10ne võistlusväljakuga.
Viljandi järve randa on heakorrastatud, et edukalt läbi viia käsipalli-, võrkpalli- ja
jalgpalliturniire. Samas vajavad väljakud loodusliku eripära tõttu hooaja jooksul pidevalt
heakorrastamist. Rulluisutada, rulatada ja jalgrattaga sõita on võimalik Paala järve äärde rajatud
valgustatud asfaltrajal ja Viljandi randa läbival promenaadil. Talvel on huvilistel võimalik
uisutada mitmel looduslikul liuväljal. Jätkatakse Viljandisse ujula rajamise võimaluste otsimist.
Rekonstrueerimist vajavad spordihoone vana osa ja aerutamisbaas. Spordihoone jõusaal vajab
jõumasinate väljavahetamist ja uuendamist. Järveümbruse arengukava elluviimisega leiavad
lahenduse ka selle piirkonna sportimispaikadega seotud mured ja probleemid. Tehniline baas ja
varustus vajavad pidevalt täiendamist, et vastata tänapäeva nõuetele ning rahvusvahelistele
võistlusmäärustele. Kindlasti vajab parandamist spordihoone suure saali akustika.
Viljandi spordikalender on küllaltki tihe, sisaldades mitmeid pikaajalise traditsiooniga ning
üleeestilise kandepinnaga üritusi. Korraldatakse nii tipp- kui ka rahvaspordiüritusi, kus
spordikeskuse rolliks on peale baaside kasutusele andmise tihtilugu ka võistluse tehniline teostus
ning selle reklaamimine.
Rahvarohkemate spordisündmustena on tuntud Suurjooks ümber Viljandi järve, Mulgi
Rattamaraton, laste Paala järve jooks, linnajooks, rahvusvahelised suurvõistlused maadluses,
lauatennises, males, korvpallis, kergejõustikus.
Viimastel aastatel on Viljandis rohkelt korraldatud jalgpalli ning jalgrattaspordi võistlusi.
Rahvarohked on pühapäeviti toimuvad terviseliikumise jalgratta- ja suusamatkad, järvejooksude
ning kepikõnni sari, perespordipäevad, rannapäevad ja tervisekuu üritused. Igaühel on võimalik
oma võimeid proovile panna lauatennise etappidel, sulgpallis, tennises. Viljandis toimuvate
spordiürituste osalejate ja kaasaelajate arv on järjest suurenenud.
Tulemuslik on olnud koostöö Viljandi ettevõtetega, kes on aidanud üritusi läbi viia. Viljandi linn
osales Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG III A programmis, mille tulemusena töötati välja
terviseliikumise strateegia, mis annab uusi võimalusi kaasata terviseliikumisse passiivseid
inimesi kõigist vanuserühmadest.
5
Oluliseks on koostöö jätkumine linna üldhariduskoolidega ja riigigümnaasiumiga, eelkõige laste
sportimisharjumuse kujundamisel, aga ka võimaluste leidmine koolide välisväljakute
ratsionaalseks kasutamiseks ning korrashoiuks.
Spordielu paremaks korraldamiseks on loodud Viljandi spordirajatiste ja spordiklubide
andmebaas, mis on leitav Eesti Olümpiakomitee, Eesti Spordiregistri ja Viljandimaa Spordiliidu
kodulehelt. Arendatud on sidemeid Viljandi sõpruslinnade spordiühendustega.
Sõpruslinnadega toimuv infovahetus sporditöö arendamise, spordibaaside rajamise ja kasutamise
kohta aitavad leida toimivamaid lahendusi ning annavad uusi ideid spordielu rikastamiseks.
Info spordibaaside kohta on leitav spordikeskuse kodulehel www.viljandimaa.ee/spordikeskus.
Operatiivne teave spordiüritustest Viljandis on spordikeskuse kodulehel, portaalis
kultuurikava.ee ja Viljandi linna kodulehel www.viljandi.ee, samuti sotsiaalmeediaväljaannetes.
Koostöö maakonnalehega Sakala tagab Viljandi spordielu operatiivse kajastuse kohalikus
meedias.
Spordikeskuse hallata on järgmised rajatised ja spordiväljakud:
• Spordihoone Vaksali tn 4
Hoones asuvad saalid 33×44 m (tribüün 800 pealtvaatajale) ja 18×36 m, maadlussaal 8x16 m,
judo saal, võimlemissaal 8x16 nõupidamissaal 40 inimesele, jõusaal, 11 dušširuumi, 2 sauna,
rattabaas, Viljandi Spordikool, Viljandimaa Spordiliit, puhkeruum, treenerite ja füsioterapeutide
tööruumid, kohvik.
• Paalalinna viilhall Suur-Kaare 33a
Saal 24x60 m, Regupol kergejõustiku kate, käsipalliväljak, tenniseväljak, võrkpalliväljak,
6 jooksurada - 50 m, teivashüppe, kõrgushüppe, kaugushüppe paigad, kuulitõuke sektor,
heitepuur ja jõunurk.
• Viljandi Kesklinna Kooli võimla Uueveski tee 1
Saal 22x44 m, lahtikäiv tribüün 300 pealtvaatajale, lauatenniseruum.
• Linnastaadion Ranna pst 1
400 m 6 rajaga ring, 8 rajaga peasirge, tagasirge 6 rajaga (võimalik 110 m takistusjooks), 133 m
pikkune mururada, kaugushüppe, teivashüppe, kõrgushüppe, kuulitõuke, kettaheite ja odaviske
paigad, jalgpalli muruväljak 68x104 m, tribüün 1068 pealtvaatajale (ca 400 kohta varikatuse all),
olmehoone 2 dušširuumi, 2 sauna, laoruumid varustuse hoidmiseks).
• Tenniseväljakud Ranna pst 3
4 saviliivaväljakut, 1 asfaltväljak.
• Korvpalliväljak Ranna pst 5
Laudpõrandaga välisväljak, tribüün 300-le pealtvaatajale.
• Sõudebaas Ranna pst 11
Riietusruumid, saun, jõusaal, treenerite ja puhkeruumid.
• Sõudeelling Ranna pst 13
Paatide hoiuruum, remondiruum, võistlusrajad 500 m, 1000 m, 2000 m, paadisillad.
• Jalgpalli kunstmuruväljak Ranna pst 7
Valgustatud jalgpalli kunstmuruväljak 69x100 m, tribüün 200-le pealtvaatajale.
6
• Viljandi järve rannaala
5 rannavõrkpalli/rannatennise liivaväljakut, mänguväljak "0-100", rannaala rannakäsipalli ja
rannajalgpalli mängimiseks, petangiplats kümne väljakuga, paadisillad, väliujula 6 rada 50 m,
hüppetorn 3 m ja 6 m, sõudepaatide, ranna- ja sporditarvete laenutus.
• Aerutamisbaas Riia mnt 93c
Võistlusrajad 200 m, 500 m, 1000 m, 2000 m, paatide elling, majutuskohti 20.
• Ümber Viljandi järve kulgev terviserada
4 m lai ja 12 km pikkune rada, sellest 4 km valgustatud.
Spordikeskuse personal:
• Juhataja
• Juhataja asetäitja
• Tehnilised töötajad 2,0 ametikohta
• Administraatorid 2,5 ametikohta
• Koristajad 10,5 ametikohta
• Tööline 6 ,1 ametikohta
• Hooajatöölised 12,5 ametikohta
III MISSIOON, VISIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED
Missioon
Spordikeskuse tegevuse missiooniks on tagada ja luua Viljandi elanikkonnale võimalused
kehalise vormi parandamiseks, tervisliku eluviisi harrastamiseks, sportlikuks eneseteostuseks.
Visioon
Heas korras ning kaasaegsed spordirajatised ning sportimispaigad võimaldavad aktiivse
sportlikku tegevust igal aastaajal, igas vanuses, erineva sportliku ettevalmistuse ning eesmärgiga
viljandlasel ning linna külalisel. Arendades ja hooldades suurt osa Viljandi spordibaasidest,
kasutades linna looduslikke tingimusi hoolitseb spordikeskus Viljandi kui terve ja sportliku linna
edendamise eest.
Väärtused
Avatus – Spordikeskus pidevalt loob ja parandab füüsilise ja sotsiaalse keskkonna võimalusi
selleks, et viljandlane saaks oma igapäevaelus füüsiliselt aktiivne ning füüsiliselt ja vaimselt hea
tervise juures olla.
Valikuterohkus – võimalus tegeleda väga paljude spordialadega.
Traditsioonid – Eesti pikima ajalooga spordiüritus Suurjooks ümber Viljandi järve ning paljud
teised aastakümnete pikkuste traditsioonidega sportlikud ettevõtmised kinnitavad Viljandi
spordielu tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust.
IV EESMÄRGID JA TEGEVUSED
Spordikeskuse arengukavalisteks tähtsamateks ülesanneteks on hoolitseda kahe valdkonna eest
Viljandis – spordibaaside olemasolu ja korrashoid ning elanikkonna aktiivne ning tervislik
eluviis.
7
Spordikeskuse tegevuskava on koostatud aastateks 2015–2017 ja kõik toodud tegevused ning
eesmärgid kehtivad kõikidel nimetatud aastatel. Eesmärkide-tegevuste täitmise eest vastutavad
spordikeskuse juhataja ning juhataja asetäitja.
Tegevuskava realiseerub vastavalt spordikeskuse ja Viljandi linna eelarvelistele võimalustele.
Eesmärk:
Viljandi spordibaasid on korrastatud ja tänapäevased, aktiivses kasutuses nii tervisesportlase kui
tippsportlase poolt, võimaldades läbi viia nii tervisespordiüritusi kui rahvusvahelisi võistlusi.
Eesmärgi saavutamiseks olulisemad tegevused:
1. Järjepidev spordibaaside ja rajatiste kandmine Eesti spordiregistrisse ning andmete
täiendamine ja parandamine.
2. Spordihoone vana osa rekonstrueerimise projekti koostamine 2015 ja rekonstrueerimine 2016.
3. Paala viilhalli rekonstrueerimine projekti koostamine ja rekonstrueerimine 2016-2017.
4. Murukattega harjutusväljaku rajamise lõpetamine 2015-2016.
5. Kunstmurukattega jalgpalliväljaku rekonstrueerimine 2016-2017.
6. Viljandi järve ümbruse ja ranna tervikliku arendamise kava realiseerimine spordirajatiste osas
2015-2017.
7. Huntaugumäe sportimispaikade arenduste jätkamine koostöös arendajatega 2015-2017.
8. Viljandi sõudekeskuse treening-ja võistlusradade rajamine Viljandi järvele 2015-2017.
9. Spordihoone suure saali akustika parandamine 2016-2017 järveäärse korvpalliväljaku
rekonstrueerimine 2015-2017.
10. Männimäe aerutamisbaasi ehituslik ekspertiis ja võimalike arenduste jätkamine 2015.
11. Tippspordi harrastamiseks ja võistluste läbiviimiseks kaasaegsete võimaluste loomine
läbi spordikeskuse tehniliste vahendite pideva uuendamise ja täiustamise 2015-2017.
12. Rahvaspordile mitmekesiste võimaluste loomine, harrastamiseks kaasaegsete võimaluste
ja tingimuste arendamine 2015-2017.
13. Linna kõikide spordirajatiste kasutamise ja hooldamise koondamine ühtse koordineerimise
alla, andes võimaluse saada täielik ülevaade linna spordirajatiste olukorrast ja kasutamisest.
14. Koostöö jätkamine erakapitalil olevate spordibaaside – ja rajatistega (tennisehall, jääväljak,
talvepark, discgolf).
15. Koostöö arendamine Viljandimaa ja Eesti erinevate spordikeskustega.
Eesmärgi saavutamist kinnitavad tulemused:
1.Viljandi spordibaasid on aasta läbi tihedas kasutuses.
2. Igale kehaliselt aktiivsele viljandlasele on kättesaadav sobiv harjutuspaik ja jõukohane
liikumisviis. Kõigile elanikkonna gruppidele jõukohaste ja kättesaadavate aastaringsete
terviseliikumise ürituste korraldamine ja läbiviimisele kaasaaitamine.
Eesmärgi saavutamiseks olulisemad tegevused, uued algatused:
1. Ratta-, suusa-, jooksu-, petangi- ja orienteerumispäevakute korraldamise jätkamine;
2. Discgolfi, rulluisutamise, kepikõnni ja uisutamisürituste kaasaaitamine traditsiooniks saanud
suurürituste jätkamine;
3. Erinevatele elanikkonna gruppidele (mudilased, lapsed, noored, noored pered, keskealised,
pensionärid) terviseliikumisvõimaluste loomine rahvusvaheliste ja üle-eestiliste traditsiooniliste
4. Ürituste korraldamisele ja kampaaniatele (südamenädal, autovaba päev jms) kaasaaitamine;
5.Tervete eluviiside ja tervisespordi propageerimine suurema rõhu asetamine pereüritustele
sihtrühmade teavitamine spordiga tegelemise võimalustest koostöö arendamine spordiklubide,
alaliitude, organisatsioonidega.
Eesmärgi saavutamist kinnitavad tulemused: Viljandi spordikalender on tihe ning toimuvad
erineva tasemega ning erinevatele sihtgruppidele suunatud üritused.
8
V ARENGUKAVA REALISEERIMINE JA UUENDAMINE
Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 21.11.2011 määrusele nr 48 „Viljandi linna haridus- ja
kultuuriasutuste kava koostamise ja kinnitamise kord“ ja Viljandi Linnavolikogu 30.10.2014
määrusele nr 33 „Viljandi linna arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, muutmise ja
kinnitamise kord“ peab kehtiv arengukava mistahes eelarveaastal hõlmama vähemalt kolme
eelseisvat eelarveaastat.
Iga kalendriaasta jooksul toimub arengukava täitmise analüüs, püstitatud ülesannete täitmise
hindamine, tegevusülesannete korrigeerimine. Arengukava täitmise riskifaktoriteks on muutunud
majandusolukord, muudatused poliitikas ja riigi- ning kohalike eelarvete defitsiit.
Igal aastal toimub arengukava ülevaatamine ja muutmine. Ülevaatamise käigus uuendatakse
arvandmed, tehakse täpsustused hetkeolukorra analüüsis ning vajadusel muudatusettepanekud
tegevuskavasse, samuti muudetakse vajadusel arengukava kehtivuse perioodi.
Arengukava uuendatakse:
• seoses siduvate õigusaktide muudatustega;
• seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas;
• seoses asutuse staatuse muutmisega.
Arengukava ülevaatamine ja muutmine Viljandi Linnavalitsuse poolt toimub iga-aastaselt
detsembrikuul
9
LISA
SWOT analüüsi tulemused
NÕRKUSED
1. Olemasolevate spordirajatiste osaline mittevastavus kaasaja nõuetele.
2. Olemasolevate rajatiste ehitusvead, kõrge amortiseerumine, vandalism.
3. Vähe riiklikke investeeringuid renoveerimiseks ja soetusteks.
4. Spordirajatiste paiknemine suurel territooriumil.
5. Vähene jätkusuutlik planeerimine.
TUGEVUSED
1. Võimalus aastaringselt korraldada sportlikku tegevust kõigile.
2. Viljandi spordiobjektide tuntus ja palju üritusi.
3. Head looduslikud tingimused.
4. Avalikkuse tähelepanu ja huvi.
5. Pikad traditsioonid tervise ja võistlusspordi osas.
6. Hea koostöö sõpruslinnadega.
7. Enamus spordiobjekte on munitsipaalomandis.
8. Tihe koostöö Spordikooli, Spordiliidu, spordiklubide-, alaliitude- ja ühingutega.
9. Linna kindel toetus spordile.
10. Kohusetundlik kaader ja ühtekuuluvustunne.
VÕIMALUSED
1. Spordikeskuse väljaarendamine tänapäeva nõuetele vastavaks.
2. Leida lisainvesteeringuid fondidest, erasektorist, riigilt.
3. Spordikeskuse veelgi atraktiivsemaks muutmine.
4. Spordikeskuse pikaajaline kindlustamine linna toetuse ja väljaarendamisega.
5. Kehalise tegevuse kui elulaadi ja kultuuri osa väärtustamine.
6. Meedia suurem tähelepanu.
OHUD
1. Tänapäevased arengud, ka spordis, on kiired ning reageerimine uuendustele võtab aega.
2. Investeeringute vähenemine majanduslanguse perioodil.
3. Konkurentsivõime vähenemine seoses uute rajatiste valmimisega mujal.

 

 


Viljandi Spordikeskus Vaksali tn 4 71020 VILJANDI Telefon: 435 1575,433 3622
2017 ©