avaleht »
üldinfo »
tähtsad numbrid »
majutus »
toitlustus »
üritused »
vaatamisväärsused
muud huvitavat »
marsruudid »
aktiivne puhkus »
transport »
kultuur ja käsitöö »
reisibürood ja giidid »
avalikud internetipunktid »
turismiinfokeskused »
muud teenused »
Soomaa Külastuskeskus »
Võrtsjärve Sihtasutus »
kaardid »
galerii »
Viljandimaa Turism »
parimad pakkumised »
maakonna andmeid »
Giidide atesteerimine »
viljandi@visitestonia.com
| « Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 Järgmine lehekülg » |
 Abja mõis ja parkMõis on rajatud 16.sajandi lõpul. Klassitsistliku mõisakompleksi kuulusid ait, viina- ja õlleköök, 2 vesiveskit, tuuleveski, magasiait, karjahooned ja teenijatemaja. Mõis on alates 18. sajandist kuulunud von Stackelbergidele. Pärast viimaste mõisnike lahkumist 1922. a. teenis mõis haridusasutusi. 1939. a. pidas president Päts mõisa rõdult Kaitseliidu meestele kõne. Peale eesti taasiseseisvumist asus mõisahoonetes Abja Piirivalve kordon. Säilinud on mõisahoone, mõisapreilide maja ja mõisaait. Mõisa ümbruses on tänaseni umbes 500 meetrit munakiviteed. |
| Abja muuseum Abja-Paluoja Pärnu mnt 4 Tel: 43 61686 või 43 60111 Kontaktisik Aksel Tiideberg Abja valla muuseum tegutseb alates 1999.aastast. Muuseum kajastab valla rahva minevikku ja tänapäeva. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad jt. 2-4 korda aastas pannakse välja lühemaajalised näitused seoses tähtpäevadega ja aktuaalsete teemadega. Muuseumis on näitused kasutusel olnud tööriistadest, tarbeesemetest, õpikutest ja mitmesugustest dokumentidest. Avatud T, K 15.00 – 18.00, teistel päevadel etteteatamisega telefonil |
| Abja-Paluoja asub Halliste ürgoru lõunaserval. Abjat mainitakse külana esmakordselt 1504.a. Käsitööliste ja kaupmeeste alevikuks kujunes see paik välja 1890.aastail, sai nime piiril voolava Paluoja tõttu. Abja-Paluoja kasvas jõudsalt, kui 1897.a. avati raudteeliiklus, mis ühendas piirkonda nii Viljandi, Valga kui Pärnuga. 1914.a. asutas insener Mart Kissa lähedale toorlinavabriku, mis oli Tsaari-Venemaa esimene sooja vee leotusega linavabrik. |
| Abja-Paluoja postkontor Postkontor on arhitektuurimälestis ja Abja linna kauneim hoone. Hoone valmis 1929.a. arhitekt E.J.Kuusiku projekti alusel pangahoonena. Hästi proportsioneeritud hoonet iseloomustavad kõrge kivikatus ja lihtne hoonemass, mis on liigendatud tumedate uste- ja aknaraamistustega ning katuseakendega. Preaguseni on säilinud suured juugendstiilis reljeefsed ahjud, mis on tehtud värvilise glasuuriga ahjupottidest. Abja postkontori ees on linna keskpark. |
| Anrepi lõvi Tarvastu vald Kärstna Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi mälestusmärk Kärstna Kabelimäel (modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch) on kaunimaid klassitsistlikke kunstiteoseid, mis Eestist leida – hiigelsuurel kivirahnul puhkab malmist lõvi, kohevalakaline pea käppadel. Selle lasi sinna 1844.a. püstitada Anrepi poeg kindralleitnant Joseph von Anrep. |
| « Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 Järgmine lehekülg » |
