Ühinev Viljandi vald moodustab juba uut organisatsiooni

16.mail kogunesid Männiku metsatallu sügisel Viljandi vallaks liituva nelja (Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi) omavalitsuse ametnikud, et teha ettevalmistusi uueks stardiks.

Ühinemiskomisjoni esimees Kaupo Kase näitas ametnikele esitlust uue loodava organisatsiooni struktuuri kohta ning rääkis  üleminekuperioodil ees ootavatest väljakutsetest. „Põhimõttelisest on üleminekuperiood juba praegu käes. Juba enne sügist hakkame ühildama neid õigusakte, millega läheb  Viljandi valla töösse rakendudes eriti kiireks,“ rääkis Kase.

„Muutused on nii nähtavad, kui nähtamatud. Kohe nähtav osa puudutab uut vallamaja, piirkondlikke kohamärgistusi, sümboolikat, ühtseid blanketivorme jms. Nähtamatu osa on aga oluliselt laiem: info liikumise ühildumine, ühine raamatupidamise- ning dokumendihalduse tarkvara, arhiivindusega seonduv ning kogu logistika, kuidas käib reaalse elu nn telgitagune korraldus,“ selgitas Kase.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kellel on Suure-Jaani vallaks liitumise kogemus olemas, rääkis neist muredest ja rõõmudest, mis paratamatult võivad liitujaid ees oodata. Ühe peamisena neist nimetas Kruuse asjaolusid, mis tulenevad erinevate organisatsioonikultuuride ühildumisest.

Kohal oli üle poolesaja praegu nelja erineva vallavalitsuse töötajat, kellele kõikidele garanteeritakse ühinemislepingust tulenevalt töökoht Viljandi vallas. „Eesmärk on tuua loodavasse valda kokku kõikide erinevate piirkondade teadmised, mille summast sünnib uus kvaliteet,“ kinnitas Kase.

Erinevate valdade spetsialistid kogunesid  valdkonniti grupitöödeks ning koos hakati kaardistama vajalikke tegevusi.

Nelja valla ühinemissoov saadeti Toompea poole teele

Neljapäeval, 21. märtsil andsid Viljandimaa nelja ühineva omavalitsuse – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – vallavalitsuste ja -volikogude juhid maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanemale Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn. rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.

Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. "Olen veendunud, et üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse, teedevõrgu,  ühistranspordi, energiamajanduse kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine," selgitas Kase.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. „Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad," kinnitas Kruuse.

Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel regionaalminister Siim Kiisler, kes pidas päevakohase  sõnavõtu, kus ta tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku.

"Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse, vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast, ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada," ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on kohapeal võimalik väga palju ära teha. „Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste," tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.

Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid  juba 2010. aastal.

"Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,"  julgustas Kruuse, mõeldes paljude teistegi Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.

Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas ning uues vallavolikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui 10 000 elanikku.

Saarepeedi ja Pärsti volikogud kinnitasid lõplikult Viljandi valla ehk rõngasvalla teket

Viljandimaal tehti ajalugu. 

Saarepeedi ja Pärsti vallavolikogud kinnitasid täna, 21. novembril peetud istungitel neljast vallast kolmanda ja neljandana Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemislepingut.Esimesena kinnitas oma ühinemissoovi Viiratsi vallavolikogu ligi kuu aega tagasi. Teisena alles eile Paistu vald.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul tehti Viljandimaal täna ajalugu. „Sündimas on tugev Viljandimaa keskus, mis mõjutab positiivselt kogu maakonna edasist arengut. Tugev ja võimekas tõmbekeskus on võimeline looma siin elavatele inimestele parima võimaliku keskkonna ning pakkuma koostöös Viljandi linnaga kõiki vajalikke teenuseid. Just sellise hea koostööga on võimalik maakonda kui tervikut arendada. Olen eriliselt rõõmus, et koostöö liigub ainuõiges suunas,“ sõnas Kruuse.

  Saarepeedi ja Pärsti vallavolikogude istungil oli arutlusel omavaheline ühinemine. Pärast arutelu otsustasid vallavolikogud kinnitada Viiratsi valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Paistu valla ühinemislepingu koos lisaga nr 1 „Prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2013–2017“ ning taotleda Vabariigi Valitsuselt nimetatud nelja valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Viljandi vald, nn rõngasvald ümber Viljandi linna. Saarepeedi vallavanem Salme Koplikase sõnul tuli nende volikogu otsus rahulikus üksmeeles ja kindlas usus, et nagunii kujundatakse oma elu piirkonnas ise edasi. Vallavanem Erich Palmi sõnul tuli nendegi otsus üsna üksmeelselt ühinemise poolt. "Läbi osaluse, suhtlemise ja vaba otsustuse see sündis. Nüüd on üks oluline samm astutud ning on positiivne, et kõik neli valda jõudsid tulemuseni esimese ringiga, väljendades sellega tahet edasiseks koostööks. Kuid pikem tee ja suurem töö on veel ees ootamas," selgitas Palm. 

 „Kõik neli Viljandi linna ümbritsevate valdade volikogud on tänasega liitumise toimumiseks ühinemislepingut kinnitanud. Nüüd algab teine etapp, ehk siis valla ehitamise organisatoorne pool, st ametkondlikud struktuurid ja kõik selle juurde kuuluv,“ ütles Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase, kes on ühtlasi nelja valla poolt loodud ühinemiskomisjoni esimees. 

 Kaks ja pool aasta tagasi, 2010. aasta 30. aprillil tegi Viiratsi vallavolikogu Pärsti vallale, Paistu vallale ja Saarepeedi vallale ettepaneku alustada läbirääkimisi Viljandi valla moodustamiseks. Ettepanekule vastasid kõik volikogud, et nad on nõus läbirääkimisi alustama.

Volikogude koostöös moodustati ühinemiskomisjon, kelle ülesandeks oli välja töötada ühinemisleping. Ühinemiskomisjoni kuulub volikogude otsustega iga valla juhtorganitest kolm liiget. Samuti moodustati kuus alakomisjoni: juhtimiskomisjon, hariduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, majanduskomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon ning kodanikuühiskonna ümarlaud.

 Kokku on praeguseks komisjonide tööst osa võtnud enam kui 60 kohalikku inimest ning lisaks mitme eriala spetsialistid mujalt Eestist.

 

Lisainfo: 

 Kaupo Kase

Viiratsi vallavolikogu esimees 

tel 433 0413, 515 2723

e-post: kaupo.kase@viljandimaa.ee/

Paistu volikogu kinnitas teisena nelja valla ühinemislepingu

Paistu vallavolikogu kinnitas täna, 20. novembril peetud istungil neljast vallast teisena Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemislepingu.Esimesena kinnitas oma ühinemissoovi Viiratsi vallavolikogu ligi kuu aega tagasi. 

Paistu vallavolikogu istungil oli arutlusel ühinemine Viiratsi, Pärsti ja Saarepeedi vallaga. Pärast arutelu otsustas vallavolikogu kinnitada Viiratsi valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Paistu valla ühinemislepingu koos lisaga nr 1 „Prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2013–2017“ ning taotleda Vabariigi Valitsuselt nimetatud nelja valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Viljandi vald. Otsuse poolt olid kõik volikogu liikmed. Vallavanem Ene Saare sõnul tuli nii üksmeelne otsus oodatult. "Võiks öelda, et meie arenguperspektiiv on olnud selge juba aastast 2009, sest juba siis tegime teistele ühinemisettepaneku, milleks ei oldud veel valmis."

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hinnangul on suurepärane, et ka Paistu vald oma otsuse tegi. „Ilmselgelt on Viljandi piirkonnas tekkimas tugev ja võimekas omavalitsus. Näen selles uut suurt arenguvõimalust Viljandi kui maakonna peamise tõmbekeskuse suunal. Tugev tõmbekeskuste areng annab võimaluse inimestel koonduda nende ümber ning saada ühest kohast kõik vajalikud teenused. Usun, et ka Pärsti ja Saarepeedi  valdadest tulevad positiivsed otsused. Just sellise hea koostööga on võimalik maakonda kui tervikut arendada,“ sõnas Kruuse.

„Et nelja Viljandi linna ümbritseva valla liitumine toimuks, peavad kõik asjaomased vallavolikogud ühinemislepingu kinnitama,“ ütles Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase. Paistu, Pärsti ja Saarepeedi vallavolikogude otsused antud küsimuses saavad teatavaks 2012. aasta novembrikuu jooksul.

Kaks ja pool aasta tagasi, 2010. aasta 30. aprillil tegi Viiratsi vallavolikogu Pärsti vallale, Paistu vallale ja Saarepeedi vallale ettepaneku alustada läbirääkimisi Viljandi valla moodustamiseks. Ettepanekule vastasid kõik volikogud, et nad on nõus läbirääkimisi alustama.

Volikogude koostöös moodustati ühinemiskomisjon, kelle ülesandeks oli välja töötada ühinemisleping. Ühinemiskomisjoni kuulub volikogude otsustega iga valla juhtorganitest kolm liiget. Samuti moodustati kuus alakomisjoni: juhtimiskomisjon, hariduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, majanduskomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon ning kodanikuühiskonna ümarlaud.

Kokku on praeguseks komisjonide tööst osa võtnud enam kui 60 kohalikku inimest ning lisaks mitme eriala spetsialistid mujalt Eestist.

Lisainfo:

Kaupo Kase
Viiratsi vallavolikogu esimees, ühinemiskomisjoni esimees
tel 433 0413, 515 2723
e-post: kaupo.kase@viljandimaa.ee

 

Viiratsi vallavolikogu kinnitas esimesena Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemislepingu

25. oktobril toimus Viiratsi vallavolikogu istung, kus oli arutlusel ühinemine Paistu -, Pärsti – ja  Saarepeedi vallaga.

Pärast arutelu otsustas Viiratsi vallavolikogu kinnitada   Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemislepingu  koos lisaga nr 1 „Prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2013 kuni 2017“ ning taotleda Vabariigi Valitsuselt Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist, ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Viljandi vald. Otsuse poolt oli 12 volikoguliiget  (3 vastu ja 2 erapooletut).

Et liitumine toimuks peavad kõik asjaomased vallavolikogud ühinemislepingu kinnitama. Paistu -, Pärsti – ja  Saarepeedi vallavolikogude otsused saavad teatavaks 2012 aasta novembri kuu jooksul.

 
30. aprillil 2010.a otsustas Viiratsi Vallavolikogu teha ettepaneku Pärsti vallale, Paistu vallale ja Saarepeedi vallale, alustada läbirääkimisi Viljandi valla moodustamiseks. Ettepanekule vastasid kõik volikogud, et nad on nõus läbirääkimisi alustama.

Volikogude koostöös moodustati ühinemiskomisjon, kelle ülesandeks oli välja töötada ühinemisleping.  Ühinemiskomisjoni kuulub volikogude otsustega iga valla juhtorganitest kolm liiget.

Samuti moodustati kuus alakomisjoni: juhtimiskomisjon, hariduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, majanduskomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon ning kodanikuühiskonna ümarlaud.

Kokku on tänaseks komisjonide tööst osa võtnud enam kui 60 kohalikku inimest ning lisaks mitme eriala spetsialistid mujalt Eestist.

Paistu- , Pärsti-, Saarepeedi- ja Viiratsi valdade ühinemise küsitluse tulemused

Küsitlus viidi läbi ajavahemikul 10.-21. september 2012.a.  Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallamajades ja avalike koosolekute toimumise kohtades (12 kohta).
Küsitlusest oli õigus osa võtta iga vähemalt 18-aastasel isikul, kelle elukohaks oli Paistu-, Pärsti -, Saarepeedi-  või Viiratsi vald.
Küsitlusele vastajate nimekirjad koostati rahvastikuregistri andmete põhjal.

Küsitluslehele oli kantud järgmine sõnastus: „Toetan Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemist üheks vallaks“ vastusevariantidega „jah“ või „ei“.

 

Küsitluses osalenute arv

Kehtetud küsitluslehed

JAH

EI

Paistu

33

0

24

9

Viiratsi

32

2

20

10

Saarepeedi

20

0

15

5

Pärsti

58

2

41

15

KOKKU

143

4

100

39

Küsitluse tulemuse graafik 28% EI, 72% JAH

Avalikud ühinemist tutvustavad koosolekud

Avalikud koosolekud | Küsitlus |  Ühinemislepingu projekt | Ühisleht "Üheskoos 

10. septembril  Pärsti külas   8 ja Tänasilma külas 6 vallakodanikku.

11. septembril Karula -9 kodanikku

12. septembril Saarepeedil -9 kodanikku.

15. septembril  Ramsil   22 kodanikku.

16. septembril   Paistus  9 ja  Holstres 16 kodanikku.

17. septembril  Päril  8 kodanikku.

18.  septembril  Puiatus 14  ja Viiratsis 19 kodanikku.

19. septembril Uusnas 12 kodanikku

20. septembril Valmas 17 kodanikku

Fotod


Pärsti küla koosolek


Tänassilma koosolek


Karula koosolek


Saarepeedi koosolek


Ramsi


Päri


  Puiatu


Viiratsi


Uusna


Valma

Maakonna süda igatseb uut arenguhoogu

Haldusterritoriaalse reformi ümber on Eestis pikalt piike murtud. Ikka ja jälle on põrkunud arvamused, millest ühed peavad õigeks omavalitsuste arvu märkimisväärset vähendamist, teised senise jaotuse juures püsimist ning kolmandad asjade iseloolu kulgemist.

Mida aeg edasi, seda enam kostab nende hääl, kelle hinnangul pole põhjalike muudatusteta võimalik edasi minna. Nii näiteks avaldas maailma arenenud tööstusriike koondav Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) mullu raporti, mille kohaselt on Eesti valitsemise ja avaliku sektori toimimise peamiseks probleemiks liigne killustatus ja lünklik koostöö. Sama on kinnitanud oma raportites Riigikontroll, õiguskantsler ning paljud avaliku halduse spetsialistid.
Teisisõnu kipuvad meie omavalitsused aina enam neile pandud ülesannetega jänni jääma. Loogika on lihtne: kui vallala napib raha ja pädevaid spetsialiste, pole võimalik kodanikke aidata nii kiiresti ja hästi, kui võiks. Seepärast tulebki valdadel ja linnadel otsida koostöövõimalusi naabritega. Üheks võimaluseks on ühinemine.
Varasemad kogemused nii Viljandimaalt kui mujalt Eestist kinnitavad, et väikeste valdade liitudes muutub piirkond ühtsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Ühelt poolt pareneb vallavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet ning teisalt muutub kaalukamaks volikogu roll. Samuti on täheldatud omatulude laekumise paranemist, mis võimaldab teha rohkem investeeringuid teedesse, veesüsteemidesse ning avalikesse asutustesse. Vähetähtis pole seegi, et suuremas omavalitsuses tekib ametnike vahel eluterve konkurents ning vähenevad administratsiooni ülalpidamise kulud. Lühidalt öeldes luuakse ühinemise kaudu paremad võimalused piirkonna ühtlasemaks ja hoogsamaks arenguks.
Ka Viljandit ümbritsevate omavalitsuste puhul on pikalt mängitud mõttega moodustada maakonnakeskust ümbritsev, ligi 10 000 elanikuga rõngasvald. Nagu sellistel puhkudel ikka, on arvamused jagunenud seinast seina ning ideele on olnud nii pooldajaid kui vastaseid.
Ehkki uue omavalitsuse moodustamisest räägiti aktiivselt juba eelmiste kohalike valimiste eel, jõuti esimeste käega katsutavate viljadeni alles pärast 2010. aasta septembrit, mil Viiratsi vallavolikogu liikmed tegid Pärsti, Saarepeedi ja Paistu kollegidele ettepaneku läbirääkimiste laua taha istuda.
Vahepeal möödunud kahe aasta vältel on igakuiselt nalüüsitud praeguste valdade nõrku ja tugevaid külgi ning otsitud parimaid lahendusi tulevikuks. Protsessi peamiseks mootoriks on olnud ühinemiskomisjon, kuhu kuulub iga valla juhtorganitest kolm liiget. Samuti on oma valdkonna teemasid üksikasjalikult lahanud kuus alakomisjoni: juhtimiskomisjon, hariduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, majanduskomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon ning kodanikuühiskonna ümarlaud. Kokku on komisjonide tööst osa võtnud enam kui 60 kohalikku inimest ning lisaks mitme eriala spetsialistid mujalt Eestist.
9. mail kogunesid kõigi vallavolikogude liikmed Ramsi Vaba Aja Keskusesse ühisistungile.
Samal ajal on nelja valla koostöö läinud kultuuri- ja spordivaldkonnas hoogsalt käima. Nii näiteks liitsid kultuuritöötajad ning muusika- ja tantsuõpetajad aasta algul jõud ning korraldasid esimese suure ühistööna vabariigi aastapäeval Ugala teatris mitmekesise programmiga ning emotsionaalselt liigutava kontsertaktuse. Lisaks on üheskoos marsitud laulu- ja tantsupidude rongkäikudes, võetud Viljandi linnavalitsuse esindajatega mõõtu jalgpallis ning osaletud omavalitsuste suvepäevadel.
Mis saab edasi? Hiljuti valmis ühinemislepingu projekt, millest peab saama tulevase omavalitsuse toimimise raamdokument. Sestap on just nüüd õige aeg juhtida arutelu võimalikult laiale pinnale ja seda silmas pidades ongi välja antud käesolev nelja valla ühisleht.
Alljärgnevatel veergudel on ühinemisläbirääkimisi vedanud inimesed püüdnud vastata võimalikult paljudele küsimustele, mis liitumistemaatikat käsitledes ikka ja jälle korduma kipuvad. Ühtlasi on mitmed kogukondlikud arvamusliidrid saanud võimaluse oma seisukoht avalikult välja öelda.
Olgugi, et lõpliku otsuse uue valla loomise kohta langetavad vallavolikogud, on seejuures oluline kuulata rahva häält. Seepärast on väga oluline, et septembrikuus toimuvatele avalikele ühinemiskoosolekutele leiaks tee võimalikult suur hulk aktiivseid vallakodanikke, kes ei pelga oma arvamust välja öelda. Just nüüd on õige aeg kõigil otsustusprotsessi oma panus anda!

Sinu vald

Avalikud koosolekud | Küsitlus |  Ühinemislepingu projekt | Ühisleht "Üheskoos

Kõik koos Viljandi maakonna laulu ja tantsupeol

20120602_163344

Ühinemiskomisjoni koosoleku protokoll 25. mai 2012

PÄEVAKORRAS OLI:

1. RAHVAKOOSOLEKUTE AJAD JA KOHAD
2. RAHVA ARVAMUSE VÄLJA SELGITAMINE
3. ÜHINE AJALEHT
4. ÜHINEMISLEPINGU PROJEKT
5. JOOKSVAD KÜSIMUSED